Tänavune külm talv pani proovile nii küttesüsteemide vastupidavuse kui ka kasutajate närvid, kes loodetud toasooja said kätte päevade kaupa ahju või katelt küttes.
Lähtuvalt sellest tahakski rääkida võimalustest ja valikutest küttesüsteemi kavandamisel või siis uuendamisel. Siinkohal võiks muidugi ka märkida, et alati tasub peale põhikütte investeerida ka varuvariantidesse nagu kaminahi, tellisahi või siis elektriküte. See loob võimaluse saada toasooja ka võimalike süsteemirikete korral.
Esimesena heidame me pilgu vesipõrandakütte võimalustele, sest kaasaegsetes ja renoveeritavates majades kasutatakse vesipõrandakütet üha rohkem.
Kuid kas me ikka teadvustame, millised on selle kütteviisi eelised ja kuidas teha õigeid valikuid, st millised peaksid olema meie soovid (nõuded) arhitektile/ehitajale ning mis on oluline vesipõrandakütte süsteemi valikul?
Kuna põrandaküttetorustik paigaldatakse tavapäraselt kas betoonivalusse või ehitatakse puitvahelagedesse, on nende hilisem väljavahetamine väga tülikas või majanduslikult kallis. Sellest tulenevalt võiks valida süsteemi, mille ´elukaar¡ on ligilähedane hoone omaga. Et kümne aasta möödudes ei tuleks meil hakata põrandaid täielikult lahti lõhkuma, kuna ehitaja ´soodsalt pakutud¡ küttesüsteem on amortiseerunud või ebaefektiivne ning kaheaastane ehitusgarantii juba ammu aegunud.
Kvaliteetse küttesüsteemi eelduseks on kütteinseneri projekt, mis on ka tulevase haldajaga läbi arutatud.
Olulisemad küsimused, millele peaks vastused saama:
- Milline on küttevee graafik? Kui välistemperatuur on nt –20 ºC, siis milline peaks olema katlast väljuva vee temperatuur, et tagada eluruumides normaalne õhutemperatuur (+21 ºC). Mida kõrgemaks see osutub, seda ebaefektiivsem on teile pakutav süsteem. Nt üle 45kraadine temperatuur võib juba põhjustada kahjustusi teatud põrandakatetes ja muutub ka inimestele pikaajaliselt ebameeldivaks (tervist kahjustavaks).
- Kas kõik ruumid on eraldi reguleeritavad ja kuidas?
- Kas on arvestatud ka erinevaid põrandakattematerjale?
- Kus paiknevad jaotuskollektorid?
- Milline on küttetoru ja teiste süsteemiosade kvaliteet, millised on garantiid?
Parameetrid, mille järgi saab vesipõrandakütet hinnata:
- Küttetoru peab olema difusiooni- (hapniku)kindel ka küttegraafikust kõrgematel temperatuuridel (nt katlaautomaatika avarii korral).
- Kasutatava toru läbimõõt on eluruumides soovituslikult kuni 16 mm ja tehnoruumides kuni 20 mm, see tagab põranda tasasoojuse ja võimaldab vajadusel paigaldada torusid tihedama sammuga. Nt Nereuse 14 mm küttetoru võimaldab paigaldust sammuga 75 mm. Seda moodust kasutatakse suurte aknapindade puhul, kui muidu peaks paigaldama lisaradiaatorid.
- Ühe küttetoru maksimaalne pikkus ei tohiks ületada 70 jm. Suurtes ruumides tuleks kasutada vajadusel mitut küttekontuuri ja ääreala (akende, välisseinte) piirkond katta eraldi kontuuriga, tiheda paigaldussammuga.
- “Märjad ruumid”, nagu vannitoad ja duðiruumid, võiks olla eraldi “toitega”, sest üldjuhul soovitakse seal kõrgemat temperatuuri kui eluruumides ja köetakse ka suveperioodil.
Paigaldajaid valides on oluline nende kvalifikatsioon ja garantiid.
- Paigaldajad peaksid omama tootealast kvalifikatsiooni ja tootegarantiid materjalide tarnijalt.
- Pärast põrandatorustike paigaldust tuleks teostada nõuetekohane survestamine, kontrollida üle soojaisolatsioonid torustike all, vaadata, et tehtud töö vastaks etteantud projektile, ning koostada ka paigaldusakt. Enne süsteemi katmist on soovitatav teha paigaldatud süsteemist pildid, mille abil oleks võimalik torustike paiknemist ka hilisemalt määratleda, kui on vaja näiteks põrandasse auke puurida.
Kvaliteetset vesipõrandakütet saab kasutada pea kõikides põrandatüüpides ja väga erinevate kattematerjalidega, eeldusel, et järgitakse tootja nõudeid ja soovitusi. Hea vesipõrandakütte tunneb ära selle järgi, et ei saadagi aru, kuidas maja köetakse.
Eluruumide põrand on ühtlaselt leige – ei mingeid külmi ega kuumi piirkondi. Põrandapinna temperatuur on kõigest 2–3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur.
Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi. Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (puudumine), ehitaja-paigaldaja kogenematus või kokkuhoiupüüd.
Samasse ritta satub lõppvastutuse määratlematus: A müüb torud, B teeb projekti ja C paigaldab. Kui üks nendest lülidest on nõrk, võib kogu ahel osutuda ebaefektiivseks. Tellijal on praktiliselt võimatu vastutajat leida.