Vana äraproovitud puitkarkassmaja ehitamine võrreldes teiste konstruktsiooniliikidega on odavam ja tulemuseks on soe ning vastupidav elamu.
Paljud korteriotsijad on kohkunud, kui neile pakutakse puitkarkassmaja.
Väidetakse, et puitmaja ei ole võrreldes kivimajaga sama vastupidav. Puidu ja kivi kestvus on tõesti erinev, kuid tasuks silmas pidada, et inimeste nõudmised ruumidele muutuvad ja koos sellega ka trendid.
Puitmaja ei tähenda ainult palkmaja, vaid eelkõige materjali- ja rahasäästlikku puitkarkasskonstruktsioonil põhinevat hoonet. Sellise maja kandvaks osaks on karkass, mis valmistatakse 50×150 + 50×50 mm puitprussidest. Nende vahele paigaldatakse mineraalvill 200 mm ning karkass suletakse seest kipsplaadiga.
Välja jääva karkassi külg kaetakse tuuletõkkeplaadiga, milleks kasutatakse niiskuskindlat tuuletõkkekipsi või niiskuskindlat puitlaastplaati. Väliseks voodriks kasutatakse tavaliselt värvitud välisvoodrilaudu, kivivoodrit või siis kombineeritud lahendust.
aasta algul konsultatsioonifirmast BK Konsult tellitud ühikuhindade võrdlus elamuehituses enam kasutatavate puitseinade ja Fibo 3 seinakonstruktsioonide kohta näitab, et puitseina ruutmeetri hind on Fibo plokkidest seina hinnast 83% madalam ja soojapidavus on 13% parem.
Puitkonstruktsiooni kaks põhilist eelist on odavamalt saavutatud soojapidav sein ja monteeritava lahenduse puhul püstitamise kiirus ja väike kaal ning sellest johtuv madalam koormus vundamendile.
Tosin aastat tagasi Šveitsis tehtud uuringus võrreldi identse projekti järgi ehitatava kivimaja ning monteeritava puitkarkassmaja tekitatavat keskkonnakoormust. Tulemusena ilmnes, et kõikide oluliste näitajate osas, nagu energiatarve, veevajadus, jäätmete hulk, keskkonna mürgistamine ja kasvuhooneefekti soodustamine, on puitmaja selgelt soodsamas positsioonis. Arvamuse, et puidust on võimalik ehitada ainult väikesemõõtmelisi madalaid individuaalelamuid, on paljud spetsialistid juba aastaid tagasi ümber lükanud.
Puitmaju on võimalik ehitada kuni viiekorruselisi.
Näiteks Rootsis ja Norras ei ole puitehitiste korruste arvu üldse piiratud. Isikliku arvamuse kohaselt saabub tavaehituste puhul piir nelja korrusega. Ka siis on juba parajalt tegemist hoone jäigastamisega tuulekoormustele ja puidu lubatavate muljumispingete ületamisega.
Kui lisada korruseid, tuleb tekitada eraldi kandekarkass ja peab arvestama üsna suure terase kogusega ühendussõlmedes. Tuleb leppida sellega, et lõviosa välisseinte puitkarkassi kandevõimest jääb kasutamata, kuna selle põhiülesanne on anda seinale soojapidavuse saavutamiseks vajalik paksus.
Arhitektil on suhteliselt suur vabadus maja planeerimisel. Juba planeerimise algul peab selgeks tegema, milliseid materjale soovitakse kasutada.
Kuid paneks arhitektidele südamele, et kui selgelt “kivivaimuga” maja püütakse vägisi sobitada puidukesta või ka vastupidi, ei pruugi ratsionaalset ja odavat lahendust sündida.
Laudvoodriga maja vajab räästast. Laudvooder, mis lausa “sukeldub” murusse, vajaks tegelikult 250 mm sokliosa. Samuti on parimate akende soojapidavus viis korda halvem 200 mm mineraalvillast soojustusega seinast. See kütte ülekulu võib kesta sada aastat, mis on vabalt ühe puitmaja elukaare pikkus. Maja kasutuskulud ületavad juba 50aastasel perioodil oluliselt ehituskulusid.
Sisekliima puitkarkassmajades on hea, kuid stabiilsus tagatakse ikkagi küttekehadega. Tervisliku sisekliima tagavad vajalike soojustehniliste näitajatega välispiirded ja tasakaalustatud ventilatsioonisüsteem.
Näiteks ülerõhk siseruumides võib tekitada niiskuskahjustusi. Pindadel kondenseeruv niiskus kombinatsioonis sobiva temperatuuriga paneb arenema hallitusseened ja sealt sugeneb juba allergiaoht.
Puitkarkassiga seina puhul kulub temperatuuri muutmiseks vähem energiat ja soovitav on püsiv küte. Massiivsemate ja suure soojusmahutavusega seinte puhul on sisetemperatuur välistemperatuuri muutudes püsivam.
Sisetemperatuuri muutmiseks tuleb kulutada rohkem energiat ja sellisesse hoonesse sobib paremini perioodilise küttega küttekeha, nagu ahi või kamin.
„Elamist puitkarkassmajas ei tasuks karta,”
Piltide, riiulite riputamise tüüblid on kõikides ehitusmaterjalide poodides müügil ja nende maksumus on madalam kui Fibo tüüblitel. Seinakappide riputamiseks nähakse seinakarkassi juba ette horisontaalpuu, kuhu külge kinnitatakse kapid.
Soovitav on kasutada kipsplaadi all kas puitlaastplaati, OSB-plaati või vineeri, et seinale riputatavad esemed kindlamalt püsiksid ja maja konstruktsioon jäigem oleks.
Puitkarkassmajade karpide keskmised hinnad jäävad 6000 kr/m² kanti, kõikudes siiski üsna suurtes piirides. Vaadates kinnisvaraportaalide müügikuulutusi, näeb ruutmeetrihindu, mis algavad 10 000 kroonist, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et hinnas sisaldub ka krunt, selle asukoht, vundamendi maksumus ja siseviimistluse olemasolu või puudumine.